BULGAARIA

Nagu juba traditsiooniks saanud, kajastaks reisimuljeid, seekord siis eksootilisest Euroopa Liidu äärealalt, Bulgaariast, kuhu viis meid 4-päevane tööreis.

Bulgaaria, Musta mere rannik, võttis meid vastu pilves ilmaga, mida jätkus terveks 4-ks päevaks veel, seega töö mõttes ilmadega vedas, kahju on vaid puhkajatest, kes pidid taluma tugevaid hoovihmu, nii et vihmavesi äärekive ületas. Siiski kliima isepäraks on niiske ja kuum ilmastik suve ajal. Bulgaaria, paljudele võib-olla pettumuseks, kuulub Kesk-Euroopa kliimavööndisse ning siinne loodus ning maastik ei erine kuigi paljuski meie omast.

Ranniku ääres kohtab palju lehtpuumetsi ning palmipuid siin looduslikult ei kasva. Palmid on istutatud maha, koos soojendusega või on potis, mis talveks välja juuritakse, kuna siinne talv on isegi mere ääres siiski enamasti miinuskraadides. Eksootiliseks teeb selle maa mõistagi Balkani mäestik ning üsna tumedavereline rahvas, kes on segu nii kreeklastest, mustlastest, türklastest, kui ka teistest rändrahvastest (hunnid, slaavlased jne.).

Arvestades, et tänapäeva Bulgaaria on olnud sajandeid Türgi Impeeriumi osake, on seda tunda-näha nii inimeste näejoontes, kui ka selles, et 13 % rahvastikust on moslemid. Siiski keel, mida rahvas räägib on vägagi sarnane vene keelele.

Meie esimesed 2 ööd majutust möödus kohalikus eliit-kuurortis, Albenas, mis kuulub terviklikult ühele kohalikule korporatsioonile ja kus majutust on võimalik saada vaid sellisel juhul, kui see Korporatsioonile sobib, sest tubade arv, mida nad müüvad erinevatele Reisikorraldajatele, reisibüroodele ning lisaks jaemüük, on piiratud ning limiteeritud.

Albena on iseenesest vaikne kena kuurort Musta mere ääres, kus tegelikult väga ei toimu midagi, suursündmus, kui kuskilt tüpsu kuuled ja noori inimesi näed
Samas rand on üks heledaima liivaga, mis Bulgaaria musta mere äärsetes kuurortites üldse on, on siiski sama tooni nagu meie populaarseim rand, Pärnus.

Siiski jääb tunne, nagu oleks siin Ajaga midagi väga valesti... Juskui, nagu oleks Krimmi ja Lõuna-Venemaa kuurortides, 20-30 a. tagasi- enamus hooneid, seda nii Albenas, kui Golden Sands-is on "Muretu Nõukaaja"-aegsed arhidektuurilised ehitised, kõikjal vohab aktiivne putka-majandus ning ka autod oleksid justkui sealtajast pärit.

Meenub vägisi üks naljapilt (piltide all), kus ühes kohas Aeg seisab, erinevusega, milline on hanede liikumissuund ja teises kohas on kivikõrbest üles ehitatud Tulevikulinn.

Golden Sands seevastu Albenale on väga aktiivne kuurortlinn, kus igav kindlasti ei hakka, kes ööelu ja shoppamist armastab. Kuurort on väga paljude Euroopa koolinoorte lemmiksihtkohaks ja kus tänavatel lastav bassirütmis tümps paneb ennasti võnkuma ja linn on üleujutatud briti ja saksa koolinoortest, kellel juba varahommikul õlle-, kokteiliklaasid näpus ja pohmeluse märgid kaugelt ära tuntavad.

Rannariba on siin on kitsam, kui Albenas ning ostlemis- ja väljas söömise võimalused piisavad, rääkimata ööelust, igas variatsioonis. Hotellide tase on üsna tagasihoidlik, äramärkimist vääriks vaid mõned hotellid, mis on kas siis väga modernse välimusega või siis mis on ehitatud vana-Euroopa klassikalist stiili matkides.

Meie järgmised 2 ööd möödusid Sunny Beach-il, mis on Golden Sands-i kuurortist ca. 100 km. lõuna pool ja kus baaslennujaamaks on Burgas.

Sunny Beach üllatab vägagi positiivselt, linn on puhas, palju on uuemaid hooneid ja tänavatel vuravad luksusautod. Tundub, et ka siin on suur BMW vaimustus olevat, enamasti X5, X6 tüüpi maasturite vastu

Hotellide tase siin on samuti oluliselt parem, kui Golden Sands-is ja seda igas mõttes- toitlustus, toad, teenindus, jne. Ranna ääres on pikk promenaad, kus ostlemisvõimalused oluliselt suuremad, kui Kuldsete Liivade keskuses.

Rand on väga ilus ning rannalt avaneb kaunis vaade taamal olevatele mägedele ja ajaloolisele Nessebari linnale. Ööelu siin on analoogne Golden Sands-ile, lihtsalt rohkem klubisid, rohkem rahvast, rohkem alkoholi...

Sai ka külastatud ajaloolist poolsaarel asuvat Nessebari linna (mis jääb Sunny Beach-ist ca. 7 km. kaugusele), mis rajatud juba ca. 2500 a. tagasi, mis on olnud oluliseks keskuseks nii Antiik-Kreeka, Rooma, Bütsantsi, kui ka Ottomani Impeeriumitele.

Linna teeb maaliliseks punaste katustega ja kitsaste labürint-tänavatega iidvanad hooned ning ajaloolist hõngu on tunda kõikjal. Linnas on üle 50 erineva pühakoja, ning säilinud on osaliselt iidse kindluse varemed, mis paraku ei ole enam kuigi heas seisukorras.
Linn on kantud ka UNESCO Kultuuripärandi nimistusse, seega on, mida siin vaadata ning kogeda.

Lõpetuseks, eks igal asjal on oma miinused ja plussid, on iga maa avastamist väärt ning annab meile kogemusi ja teadmisi ning avardab meie silmaringi ja jätab meile kustumatud hetked, mida mäletada...