Rhodos
Rhodos (vana-Kreeka k. "Rooside saar") asub Egeuse Mere lõunaosas, Väike-Aasia ps. edelaranniku lähedal ca 18 km Türgi rannikust.
Legend räägib, et kord olla Jumalad omavahel maailma jaganud, kuid samal oli päiksesejumal Helios olnud ametis maa valgustamisega ning talle jäi osake maailmast jagamata. Sellest häirituna, et talle midagi ei jäänud, tõstis Helios merepõhjast üles saare ning andis saarele oma naise Rhodose, järgi nime. Seetõttu kutsutakse juba ammusest ajast Rhodose saare elanikke päikesejumal Heliose lasteks.
Ajalooliselt tuntakse Rhodost, kui kohta, kus asus üks seitsmest maailmaimest. Antiikajal kõrgus Rhodosel Päikesejumal Heliose kuju, mis oli üle 30 m kõrge. Maailmaime sai paraku seista vaid 56 aastat, kuni saart tabas hävitav maavärin, mis purustas linna.
Rhodosel on vapustav loodus, müütidest ja legendidest pungil sajandite pikkune ajalugu, suurepärane kliima ja väga hästi välja arendatud turismitööstus, mis võimaldab siin aastaringi puhata. Saare maastik on mägine, mida katavad kohati männi ja küpressimetsad. Kliima on pehme, rikkaliku taimestikuga ning soosib põllupidajaid. Saare kõrgeim tipp on Mount Attavyros, 1,216 m.
Üheks kuurordi paljudest maiuspaladest on valikuvõimalus puhata kahe mere vahel – kas sisuliselt kogu aeg rahutu Egeuse meri oma kitsaste kiviklibuste supelrandadega väikeste armsate abajate ääres või siis alati rahulik, silmapiirini ulatuvate laiade liivarandadega Vahemeri.
Rhodos on kuulus ka oma purjelauatamiseks ideaalsete tingimuste poolest, saart
peetakse üheks viiest parimast purjelauakeskusest maailmas. Tänu oma ilusale
loodusele ja suurele hulgale vaatamisväärsustele, mille hulka kuulub ka üks
seitsmest maailmest, Rhodose koloss, on kuurort kantud UNESCO maailmapärandi
nimistusse.
Rhodose vaatamisväärsused
Rhodos
Oma tänase näo sai linn tänu Johanniitide Ordu 200-aastasele valitsusajale 14.-16. saj. Tänapäevani silmapaistvalt hästi säilinud vanalinn oli ordurüütlite elupaik ning Rüütlite tänav oli keskaegse linna peatänav, mis viis 15. saj rajatud Suumeistri Palee juurde. Praegu asub hoones muuseum, kus on muuhulgas muljetavaldav antiikaegne mosaiigikollektsioon, mis kogutud mitmetelt teistelt Kreeka saartelt.
Vanalinn, kus linnamüüride taga loksub meri ning mõnusa õrna tuule käes
jalutades ei ole liiga palav ega liiga külm ning saab nautida vanalinna ilu
tema täies hiilguses.
Vanalinna idaküljele jäävad suur kaubasadam ning Mandraki sadam, kust väljuvad
väiksemad laevad ning kus peatuvad ka jahid. Mandraki sadamas asuvad kaks hirvekuju, mis on Rhodose sümboliks ja tähistavad
antiikmaailma 7 ime hulka kuulunud Rhodose Kolossi arvatavat asupaika.
Liblikate Org
Liblikate Org on üks omapärane ning idülliline koht. See kaunis metsane org
koos oma väikeste ojade, seisuveejärvede ja koskedega meelitab igal suvel
kohale määratul hulgal liblikaid nimega Panaxia quadripunctaria, kes kõik
soovivad paljuneda.
Juunist septembrini on puud kaetud tuhandete ööliblikatega, kes puhkavad oma
rasvavarude arvelt.
Isegi kui Liblikate orgu sattuda sellisel ajal, et just siis neid liblikaid
seal pole, siis imeilus jalutuskäik orus kus vulisevad ojad ja ilutsevad
vesiroosidega ääristatud väikesed järved, kompenseerib selle.
Lindos
Saare idarannikul, 50 km kaugusel Rhodose linnast asuv Lindos on maaliline
külake valgete 17. sajandist pärinevate majadega ning üks saare populaarsemaid
turismisihtpunkte.
Lindose antiiklinn rajati juba 2000 a. eKr ning u 6. saj eKr sai temast
piirkonna võimsaimaid keskusi. 5 saj eKr rajati aga Rhodose linn ning Lindos
jäi veidi tahaplaanile.
116 m. kõrgusel kaljul asub Lindose Akropol, kus paiknevad Athena tempel,
Bütsantsi kirik ning Kreeka stoa.
Lindose selge veega liivarand on turistide hulgas väga populaarne ning seetõttu
üsna rahvarohke.
Kamiros
Läänerannikul, 30 km kaugusel Rhodose linnast asub Kamiros, mis antiikajal oli
üks Rhodose tähtsamatest linnadest. Suurem osa linnast hävis 3.-2. saj
eKr toimunud maavärinate tulemusel, kuid siiski on vaatamisväärset säilinud
palju ning Kamirost peetakse isegi põnevamaks kui Ialysost.
Prassonissi- Surfajate Paradiis
Saare lõunatipp Prassonissi on tõelise üllatusena kohalik surfiparadiis.
Prassonissi saar oli 1999. aastani Rhodosega ühendatud kitsa maariba kaudu,
kuid praeguseks on merevee tase nii palju tõusnud, et Prassonissi on Rhodosest
eraldatud. Tugevad tuuled meelitavad kohale sadu surfifanaatikuid, kes sätivad
autod, vagunelamud ja telgid rannale, et iga hetke oma lemmikharrastusega
tegelemiseks kasutada. Vingete tuulte tõttu soovitatakse seda piirkonda juba
kogemusega purje- ja lainelauduritele. Lähedusse on viimastel aastatel ehitatud
ka väikseid apartementhotelle.
Marmaris, Türgi
Türgi lõunaranniku maaliline kuurortlinn Marmaris asub Rhodosest kõigest mõõduka laevasõidu kaugusel. Türgi edelaranniku üks ilusamaid kuurorte, Marmaris, asub lahe kaldal, kus saavad kokku Egeuse ja Vahemere veed. See on noorsoo hulgas üks populaarsemaid kuurorte.
Marmarises on Türgi ranniku kõige pikem, 12. km. pikkune rannapromenaad, mis on turistide meelispaik. Restoranid, kohvikud, klubid ja diskoteegid asuvad kõigest 15-20. meetri kaugusel veepiirist. Marmarise ja lähedalasuvate asulate vahel kurseerivad edasi-tagasi tuledes säravad laevad ja kaatrid, täis muusikat ja lõbusaid turiste. Kõik see loobki muretu peomeeleolu, mille eest seda linna nii väga armastatakse.
Marmarises on palju vanaaegseid ehitisi, mis on korralikult restaureeritud ja ühtivad hästi kaasaegse arhitektuuriga. Vanalinn võlub tohutu basaariga ja suure jahisadamaga, kus igal aastal toimuvad rahvusvahelised purjeregatid. Maramarise visiitkaardiks on aga idamaisest vanalinnast (Marmara Kaleici) ümbritsetud vana osmanite kindlus.
